Sõltumata tegevusvaldkonnast on tööohutus kõige tähtsam. Tööõnnetuste ennetamine on tööandja kui ka töötaja jaoks oluline. Me kõik tahame minna õhtul peale tööd tervena pere juurde koju.

Paraku statistika näitab kurvemat pilti.

2021.a. registreeriti esialgsetel andmetel 3714 tööõnnetust, millest kergeid oli 2716 ja raskeid 984 (kolme õnnetuse raskusaste on määramata). Elu kaotas tööl 11 inimest. 144 õnnetuse asjaolud on veel selgitamisel. 2020. aastaga võrreldes registreeriti 74 tööõnnetust rohkem.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul väljendub majanduse aktiveerumine ka tööõnnetuste arvu kasvus: „Koroona-aastatel said tööandjad kinnituse, et töötajate tervise ja ohutuse tagamine on majanduse avatuna hoidmiseks vältimatu. See arusaam peab jätkuma ka nüüd, kui majandustegevus on aktiveerumas,“ ütles ta. „Paraku näitab traagiliselt alanud aasta, et tööohutus nõuab nii tööandjatelt kui töötajatelt oluliselt suuremat pingutust,“ nentis Maripuu.

Surmaga lõppes möödunud aastal üksteist tööõnnetust. Neist üks inimene töötas mikroettevõttes (1-9 töötajaga), neli väike- ning kolm keskmise suurusega ettevõttes. Suurettevõtetes toimus mullu kolm töösurma.

Valdkonniti juhtus enim tööõnnetusi kaubanduses ning ehituses, kõige vähem kalanduses. Maakondlikult registreeriti enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal, kõige vähem Hiiumaal.

(Loe rohkem Tööinspektsioon).

Mis siis on need tööohutuse 7 “rusika” reeglit!

  1. PÜHENDUMUS – Tööd peab pühendunult tegema, kuid hinda alati iga tegevuse ohtlikkust ehk riskitaset! Tegija on see, kes teeb riskantset tööd ohutult.
  2. ISIKUKAITSEVAHENDID – Kui sinu töö näeb ette isikukaitsevahendite kasutamist, SIIS PEAB NEID KASUTAMA.Töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile, tööandja antud juhistele ning hoidma seda töökorras.
  3. PAUSID – Töö efektiivsus tõuseb ning tööõnnetuste võimalus kahaneb, kui teha regulaarselt pause.
  4. VASTUTAJAD – Igas ettevõttes peab olema määratud töökeskkonnaspetsialist ja/või töökeskkonnavolinik, kelle üheks tööülesandeks on hinnata erinevaid tööga seotud riske ning nendel lasub vastutus erinevate tööalaste riskide hindamise osas.
  5. JUHENDAMINE – Tööandja või tema poolt määratud töötaja peab juhendama ning vastutab töötajate tööalase juhendamise eest. Rääkima peab ka võimalikest riskidest. Kui mõnda ohtu peame töökeskkonnas elementaarseks, siis siinjuures tasub mõelda, et parem räägi ja selgita, kui eeldada inimese teadlikkust. Selleks koostatakse ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta.
  6. TERVISEKONTROLL – Esmasele tervisekontrolli peab töötaja suunama vähemalt 4 kuu jooksul tööle asumisest. See aitab hinnata töötajate  terviseseisundit ja töötingimuste sobivust töötajale.
  7. RISKIANALÜÜS –  Tööandja peab koostama riskianalüüsi. Sellest selguvad ohutegurid, mis võivad mõjutada ettevõtte töötajate tervist.

Täienduskeskus korraldab üle Eesti tööohutusalaseid koolitusi töökeskkonnavolinikule ja -spetsialistile nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Tutvu meie tööohutuse koolitustega ning oled oodatud koolitusele.

Loe lisaks: 5 olulist teadmist esmaabi andmisel